Korduma kippuvad küsimused

Mis on fonogramm?

Fonogramm ehk helisalvestis on helisalvestuse tulemus. Fonogramm valmib muusikaproduktsiooni või muu helisalvestuse käigus fonogrammitootja poolt. Fonogramm valmib autori, esitaja ja fonogrammitootja loometegevuse ja töö tulemusena. Fonogrammitootja on isik, kelle algatusel ja vastutusel toimub heli esmakordne õiguspärane salvestamine.

Millise seaduse alusel tuleb tasu maksta?

Autoriõiguse seaduse paragrahvi 72 lõike 1 alusel on fonogrammi üldsusele suunamisel (avalikul esitamisel) teose esitajal ja fonogrammitootjal õigus saada õiglast tasu. Erinevates valdkondades tegutsevate ettevõtete jaoks kehtivad erinevad tasumäärad. Tasu suurus on ühetaoline kogu Eesti Vabariigi territooriumil ega sõltu muu hulgas ettevõtluse vormist.

Mis on fonogrammide avalik esitus?

Avalik esitus on fonogrammi või selle koopia üldsusele kuuldavaks tegemine mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel kohas, mis on üldsusele avatud või ka kohas, mis pole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljaspoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda. Fonogrammide avalik esitus on muuhulgas ka näiteks muusika avalik esitamine plaadimängija, CD-mängija, DVD-mängija, MP3 mängija, muusikakeskuse, arvuti, mobiiltelefoni, Youtube, iTunes-i, Spotify jne vahendusel ning raadio ja televisiooni vahendusel.

Kes peavad maksma muusika esitamise eest avalikes kohtades?

Muusika avalik esitamine avalikes kohtades (nt baarid, restoranid, poed, ööklubid, spa’d, hotellid, pangad jmt) teenib alati nende omanike ärilisi huve. Muusikat kasutatakse, et luua oma klientidele meeldiv õhkkond, et klient püsiks võimalikult kaua teenuse pakkuja juures ja teeks võimalikult palju kulutusi. Tihtipeale on muusika äri toimimiseks ka hädavajalik – seda näiteks ööklubide ja ka raadiote puhul. Kui esitate avalikult muusikat oma teenindus- või äripinnal, siis on Teil vastavalt autoriõiguse seadusele kohustus selle eest maksta nii autoritele (kes on teose looja), esitajatele (kes esitab teose) kui ka fonogrammitootjatele (kes salvestab teose). Ei ole mingit vahet, kas esitate avalikult muusikat raadiost, internetist või originaalplaadilt vmt – muusika avaliku esitamise eest tuleb maksta igal juhul. Tasu peab maksma isik, kes fonogramme üldsusele suunab.

Kui raadiod juba maksavad, siis miks peab ettevõtja veel selle avaliku esitamise eest n-ö topelt maksma?

Raadio maksab selle eest, et raadio ise saaks fonogramme üldsusele suunata. Raadiod ei maksa selle eest, et tekitada meeldivat õhkkonda kellegi restoranis, spa’s, hotellis vmt. Avaliku esituse tasu maksmise kohustus on ikka igal isikul endal, kes salvestatud muusikat oma äritegevuses avalikuks esitamiseks kasutab.

Meil on kaabeltelevisiooniteenuse osutajaga ärikliendi leping (näiteks Telia-ga). Kas peame lisaks maksma avaliku esituse tasu?

Jah, avaliku esituse eest tuleb autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele neid esindavate ühingute kaudu fonogrammide avaliku esituse eest tasu maksta, näiteks Telia seda tasu ei vahenda.

Kui osta originaalplaat või muusikafail, siis kas selle eest on juba makstud tasu, et seda avalikult esitada?

Kui ostate plaadi või muusikafaili, siis on selle kasutamine lubatud üksnes isiklikuks otstarbeks. Kui süüvite plaadile ja/või plaadi ümbrisele kirjutatud teksti või muusikafaile müüva koha kasutustingimustesse, siis näete, et nende avalik esitamine on keelatud – s.o avalikuks esitamiseks tuleb teha eraldi avaliku esitamise leping ühingutega.

Me ise muusikat ei mängi, meil teeb seda DJ. Kas avaliku esituse tasu peab maksma DJ?

Avaliku esituse tasu maksmise kohustus on isikul, kes haldab avaliku esituse kohta. DJ osutab tavaliselt muusika valiku ja mängimise teenust, avaliku esituse tasu maksmise kohustus lasub siiski isikul, kelle hallataval pinnal fonogrammide avalik esitus toimub.

Me ei kasuta eesti muusikat. Kas peame avaliku esituse tasu maksma Eesti Fonogrammitootjate Ühingule?

Eesti Fonogrammitootjate Ühing esindab suuremat osa maailma muusikast, olles sõlminud lepingu ka välismaiste plaadifirmadega või teiste riikide sarnaste ühingutega, esindamaks nende liikmeid Eestis. See tähendab, et nii eesti kui ka välismaise muusika avaliku esituse puhul tuleb leping sõlmida ja tasu maksta ikkagi eesti ühingutele, kes siis vastava tasu õiguste omajatele jaotavad.

Kuidas peaks toimima, kui on soov muusikat avalikult esitada?

Et iga kõlava loo autorile, esitajale ja tootjale eraldi maksma hakata oleks äärmiselt keeruline, siis teostavad nii autorid, esitajad kui ka fonogrammitootjad oma õigusi läbi erinevate ühingute. Autoreid esindab Eesti Autorite Ühing (www.eau.org), esitajaid esindab Eesti Esitajate Liit (www.eel.ee) ja fonogrammitootjaid esindab Eesti Fonogrammitootjate Ühing (www.efy.ee). Et muusikat legaalselt avalikult esitada, peab sõlmima kaks lepingut: ühe Eesti Autorite Ühinguga ja teise (olenevalt valdkonnast, kus muusikat kasutatakse) kas Eesti Esitajate Liidu või Eesti Fonogrammitootjate Ühinguga. Eesti Esitajate Liit ja Eesti Fonogrammitootjate Ühing teostavad oma õiguseid selles valdkonnas ühiselt. Täpsem info: Benno Sild (benno.sild (ä t) eel.ee) või Sven Ritsoson (sven (ä t ) efy.ee).

Kui me autoritele juba maksame, kas sellest ei piisa?

Fonogrammide avalikul esitamisel tuleb fonogrammide avalikul esitajal autoriõiguse seaduse alusel tasu maksta kolme grupi õiguste omajatele: autoritele (loob teose), esitajatele (esitab autori loodud teose heliliselt) ning fonogrammitootjatele (salvestab esitaja esituse). Esitajad ja fonogrammitootjad teostavad fonogrammi avalikul esitamisel tekkivat tasu saamise õigust ühiselt, kuid autoritest eraldi. Kui Teil on sõlmitud leping Eesti Autorite Ühinguga, ei anna see fonogrammitootjate ja esitajate luba muusika avalikuks esitamiseks, vaid üksnes autorite loa. Muusika avalikuks esitamiseks esitajate ja fonogrammitootjate loa saamiseks tuleb sõlmida eraldi leping Eesti Fonogrammitootjate Ühinguga või Eesti Esitajate Liiduga, sõltuvalt fonogrammide kasutusvaldkonnast.

Mis siis, kui kasutuskoht ei tee ühingutega lepingut?

Muusika avaliku esitamise lepingu olemasolu kontrollib pisteliselt politsei ja ka ühingute piirkondlikud agendid. Kui politsei jõuab muusika avaliku esitajani enne lepingu sõlmimist, siis ootab ettevõtjat kopsakas rahatrahv. Kui ettevõtja keeldub ühingutega lepingut sõlmimast, kuid kasutab sellegipoolest muusikat avalikuks esitamiseks, teevad ühingud selle kohta politseile kuriteoteate.

Riskimine kriminaalasja, kohtus käimise ja kopsakate trahvidega ei ole tasu maksmise edasilükkamist väärt. Seadusest tuleneva tasu tagantjärele maksmisel on tasu suuruseks vastava perioodi tasu kahekordne määr.

Kuidas peaks toimima, kui on soov salvestatud muusikapalast koopiat teha?

Autori, esitaja ja fonogrammitootja nõusolekuta on lubatud reprodutseerida teost kasutaja enda isiklikeks vajadusteks. Kui aga soovitakse muusikat avalikult esitada ja mitte originaalplaadilt, vaid arvuti kõvakettalt, ise kirjutatud plaadilt vms, siis selliseks kopeerimiseks on vajalik saada litsents. Samuti on diskorid väga huvitatud enimkasutatud lugude arvutisse või mälupulgale kopeerimisest, et ei peaks kaasas kandma suurt kogust originaalplaate. Eesti Autorite Ühing ja Nordisk Copyright Bureau koostöös Eesti Fonogrammitootjate Ühinguga on teinud võimalikuks selliste muusikakandjate legaliseerimise. Kõigil soovijatel on võimalus saada luba fonogrammide reprodutseerimiseks avaliku esitamise eesmärgil.

Kas reprodutseerimisluba annab loa ka avalikuks esitamiseks?

Ei. Reprodutseerimisluba ei sisalda avaliku esitamise luba, see tuleb eraldi saada. Fonogrammide avaliku esitamise leping tuleb sõlmida avaliku esituse koha haldajal.

Mida sisaldab nn tühja kasseti tasu?

Tühja kasseti tasu kujutab endast sisuliselt kompensatsiooni õiguste valdajatele nende teoste isiklikuks kasutamiseks reprodutseerimise eest. Isikliku kasutamisega on tegemist juhul, kui koopiate valmistamine on kasutaja enda isiklikeks vajadusteks ega teeni ärilisi eesmärke. Nn tühja kasseti tasu ei sisalda litsentsi tasu fonogrammide reprodutseerimiseks avaliku esitamise eesmärgil.